Seekordne sissekanne on retrospektiivis Brisbane-Cairns ja üsna kokkuvõtlikult, kuna päris täpselt enam ei mäleta, kus ja mida tehtud sai... või miks tehtud sai. Peale Jaanipäeva ja kombekohast tuletegemist lükkasime oma mandi bussi ja jätsime laagri maha. Prantslased ka. Enne jõudsime veel prantsuse tüdruku sünnat tähistada. Meiepoolt oli kohaliku Säästumarketi mudakook teeküünlaga, nende poolt õlled.
Tee viis läbi Brisbane, kus olime kalli parkimise tõttu loetud tunnid ja edasi Bundabergi, rummilinna. Millegipärast ei mäleta sellest linnast midagi. Koguaeg rühkisime ikka ülespoole. Bundabergist edasi Rockhamptonisse, sealt suhkrulinna Mackaysse, kus hakkas juba soe. Mackay kandis tuiasime läbi Eungella rahvuspargi, käisime kose/joa all ujumas - veetemp võis olla nii umbes 15 kraadi aga sitaks selge oli. Edasi Airlie Beach, väikelinnad Bowen, kus kannatas esimest korda snorgeldada, ja Ayr ja pikem peatus Townsvilles. Linn, mis väidab olevat 320 päeva aastas päikeseline. Võtsime nädalaks aja maha. Päevad möödusid väga raskelt - koguaeg tuli päevitada ja ujuda, hommikul palmi all putru keeta ja õhtul jäätist süüa. Ronisime Castle Hilli otsa, kus paistis kätte kogu linn - jahisadam, lennujaam, esplanaad ja paar maja. Õhtul sai piki esplanaadi käia jooksmas ja uisutamas. Ei ole nii viga elada. Tegelikult tuleks kirjutada pikemalt kõigest, mis jäänud viimase etapi vahele (Melbourne nokuhimurite juurest siia Cairnsini aga ei ole jaksu/aega/arvutiakut, et seda koguaeg teha. Ja siis poleks midagi tagasitulles rääkida. Kõvemad asjad on mainimata. Näiteks see, et käisime oma bussiga ehk siis majaga ringrajal sõitmas ja Austraalia riiklikus ja ka suurimas tsiklimuuseumis, Sinimäed ja Kolm Õde, hot-rodid Gold Coastil, õppetunnid elektrivarg... laenamisest, õppetunnid vihmametsas liaanidega sõitmisest jne.
Nüüd oleme umbes nädala veetnud Cairnsis. Iga teine maja on "infopunkt", mis tegelikult müüb aktiivpuhkusevärki. Langevarjuhüpped, jahi- ja purjekasõidud Great Barrier Reefile ja mida kõike veel. Vedeleme natuke siin ja... ja siis kuhugi edasi. Ühesõnaga on läinud kõvaks vedelemiseks, tööd vist enam teha ei oskaksi.
Praegune kirjatükk valmis Cairnsist 25km eemal, kus me ööbime. Ahjaa, kõrvalbussi omad püüdsid eile ämbri ja lihatangidega kinni päris aktiivse mao, kes lõkke äärde väänlema oli tulnud. Nüüd peab meeles pidama öösel pisarat kallama minnes enne ikka sussi sisse vaadata. Elu on tõesti nagu karp šokolaadikomme, nagu ütles Forresti ema (meil oli eile kavas autokino ja Forrest Gump, sellest ka seekordne pealkiri). Nüüd lähen Janele rääkima, et tõelised eestlased teevad pühapäeviti pannkooke. Kuna tema tõeline sünnimaa on endiselt küsimärgi all, siis annan talle võimaluse ennast tõestada.
Laias joones võib vist ca pool trippi lõppenuks lugeda, kui nüüd kaarti vaadata. Perthist tuldud 14 000km: Perth - Nullarbor - Adelaide - Melbourne - Canberra - Sydney - Brisbane - Cairns. Pildid tulevad kiirema interneti olemasolu korral ka kohe järgi.
Abod.
No comments:
Post a Comment